{"id":756,"date":"2026-02-21T09:44:01","date_gmt":"2026-02-21T09:44:01","guid":{"rendered":"https:\/\/shatranj.art\/?page_id=756"},"modified":"2026-03-02T06:56:13","modified_gmt":"2026-03-02T06:56:13","slug":"poster-1","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/shatranj.art\/et\/exhibit\/poster-1\/","title":{"rendered":"plakat 1"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Hispaania male areng ajaloolisest malest (acedrex) kaasaegse male suunas (ajedrez)<\/h1>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

1. Keeleline nihe: X-lt J-le<\/b><\/h3>

Erinevus Acedrexi ja Ajedrezi vahel illustreerib hispaania keele foneetilist arengut, kui p\u00fc\u00fctakse kohandada algset araabia nime m\u00e4ngu jaoks:<\/p>

  • A<\/b>cedrex (13. sajand):\u00a0<\/strong>See on esmane kirjaviis, mida kasutati kuningas Alfonso X 1283. aasta traktaadis, Libro del Acedrex<\/i>. Sel ajal kasutati \u201cc\u201d (enne \u201ce\u201d) ja \u201cx\u201d, et foneetiliselt j\u00e4\u00e4dvustada araabia keelest p\u00e4ritud \u201csh\u201d heli. Shatranj<\/i>.<\/p><\/li>

  • Ajedrez (15. sajand):<\/b> Keele arenedes muutus see \u201csh\u201d-h\u00e4\u00e4lik t\u00e4nap\u00e4eva k\u00f5laliseks \u201cj\u201d-ks (j). jota<\/i>). Selleks ajaks, kui Luis Ram\u00edrez de Lucena avaldas 1497. aastal oma teedrajava teose, oli \u00f5igekiri muutunud t\u00e4nap\u00e4evaseks.<\/p><\/li><\/ul>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

    \n\t\t\t\t
    \n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
    \n\t\t\t\t
    \n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

    2. Mehhaaniline nihe: \u201cEl Viejo\u201d vs. \u201cDe la Dama\u201d<\/b><\/h3>\n

    Samal ajal, kui foneetiline nimi muutus, toimus reeglites revolutsiooniline v\u00f5imsuse laienemine, mis muutis t\u00e4ielikult m\u00e4ngutempot. Seda \u00fcleminekut m\u00e4\u00e4ratlevad k\u00f5ige paremini kaks s\u00fcsteemi, mida on kirjeldatud Lucena 1497. aasta teoses:<\/p>\n\n

      \n \t
    • \n

      El Viejo (Vana tee):<\/b> See kujutab endast traditsioonilisi keskaegseid Acedrexi reegleid, kus m\u00e4ng oli aeglane, positsiooniline v\u00f5itlus. Selles s\u00fcsteemis oli m\u00e4ngufoorum, mida me praegu nimetame Dama'ks, Alferza (kuninga n\u00f5uandja), mis v\u00f5is liikuda ainult \u00fche ruudu v\u00f5rra diagonaalis. Samal ajal oli traditsiooniline Alfil piiratud t\u00e4pselt kahe ruudu diagonaaliga h\u00fcppamisega, h\u00fcpates \u00fcle teiste t\u00fckkide.<\/p>\n<\/li>\n \t

    • \n

      De la Dama (moodne viis):<\/b> See \u201cuus\u201d m\u00e4ngustiil muutis male \u201ckiireks, taktiliseks ja plahvatuslikuks\u201d kohtumiseks. Nende reeglite kohaselt asendati Alferza \u201cDama\u201d, mis sai piiramatu ulatuse k\u00f5ikides suundades. Ka moodne Alfil kujunes piiramatu diagonaaliga liugur, v\u00f5ttes vastu v\u00f5imsa liikumise, mis oli kunagi reserveeritud eksperimentaalsetele t\u00fckkidele nagu Krokodill.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

      \n\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

      Krokodillide \u00fcleminek elevandiks<\/b><\/h3>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

      \u201cPiiramatu diagonaali\u201d liikumise \u00fcleminek nimetusele \u201cAlfil\u201d hispaania kirjanduses t\u00e4histab p\u00f6\u00f6rdelist \u00fcleminekut keskaegsest \u201cShatranj'st\u201d t\u00e4nap\u00e4eva malele. Kuigi kuningas Alfonso X \u201cLibro de los Juegos\u201d (1283) tutvustas esimesena piiramatu diagonaalliikumist konkreetse m\u00e4nguasja, nn krokodilli (Cocodrilo<\/i>), nimetust \u201cAlfil\u201d hakati sellele liikumisele standardse 8\u00d78 m\u00e4ngu puhul uuesti kasutama alles 15. sajandi l\u00f5pus.<\/p>\n\n

      1. \u201cKrokodill\u201d Alfonso raamatus (1283)<\/b><\/h3>\n

      Alfonso X-i \u201cLibro de los Juegos\" raamatus\u201c<\/i>, standardne Alfil oli ikka veel traditsiooniline keskaegne t\u00fckk, mis h\u00fcppas t\u00e4pselt kaks ruutu diagonaalselt. Kuid Alfonso lisas laiendatud 12\u00d712 variandi nimega \u201cGrande Acedrex\".\u201c<\/b> (Great Chess), kus oli uus t\u00fckk nimega \u201cCrocodile\u201d (\"Krokodill\").Cocodrilo<\/i>).<\/p>\n\n

        \n \t
      • \n

        Liikumine:<\/b> Krokodill liikus t\u00e4pselt nagu kaasaegne t\u00fckk - libistades mis tahes kaugusele m\u00f6\u00f6da takistusteta diagonaale.<\/p>\n<\/li>\n \t

      • \n

        Inspiratsioon:<\/b> Ajaloolased seostavad seda nime kuulsa diplomaatilise kingitusega: Egiptuse sultani poolt Alfonso X-le 1260. aastal saadetud elus krokodill, mis oli osa kuninga t\u00fctre abieluettepanekust. Selle krokodilli elusuurune puidust mudel, mida tuntakse nime all \u201cLagarto\", on ka t\u00e4nap\u00e4eval veel s\u00e4ilinud.\u201c<\/i>, ripub t\u00e4naseni Sevilla katedraalis.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n

        2. \u00dcleminek \u201cAlfilile\u201d 15. sajandil<\/b><\/h3>\n

        Nimetus \u201cAlfil\u201d v\u00f5eti ametlikult kasutusele piiramatu diagonaalliikumise jaoks standardses 8\u00d78 m\u00e4ngus p\u00e4rast \u201cValencia reformi\u201d umbes 1475. aasta paiku.<\/p>\n\n

          \n \t
        • \n

          Scachs d'amor (umbes 1475):<\/b> See Valencia luuletus on esimene kirjanduslik teos, milles kirjeldatakse kaasaegseid malereegleid. Selles antakse sellele m\u00e4ngule selges\u00f5naliselt \u201cd\u00fcnaamilisem roll\u201d, liikudes nii palju ruudukesi kui v\u00f5imalik diagonaalselt. Luuletuses nimetatakse neid t\u00fckke juba \u201cAlfil\u201d (valentsi\/kalaenia keeles), mis n\u00e4itab, et selle aja jooksul viidi nimetus vanalt \u201ch\u00fcppajalt\u201d \u00fcle uuele \u201cliugurile\u201d.<\/p>\n<\/li>\n \t

        • \n

          Libre dels jochs partits dels schacs (1495):<\/b> Seda Francesc Vicent'i kirjutatud kadunud raamatut peetakse esimeseks kaasaegse maletehnika k\u00e4sitluseks. Arvatakse, et see standardiseeris kogu P\u00fcrenee poolsaarel uue liikumise nime \u201cAlfil\u201d.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n

          3. Esmakordne esinemine kastiilia (hispaania) kirjanduses<\/b><\/h3>\n

          Kui otsite konkreetselt kastilia (hispaania), mitte Valencia kirjandust, siis esimene l\u00f5plik kasutus \u201cAlfil\u201d kaasaegse liikumise jaoks on:<\/p>\n\n

            \n \t
          • \n

            Repetici\u00f3n de Amores y Arte de Ajedrez (1497):<\/b> See on Luis Ram\u00edrez de Lucena kirjutatud vanim s\u00e4ilinud tr\u00fckitud kastilikeelne raamat kaasaegse male kohta.<\/p>\n<\/li>\n \t

          • \n

            Lucena viitab teosele kui Alfil (v\u00f5i Arfil) ja eristab \u201cuusi\u201d reegleid (de la dama) ja \u201cvanu\u201d reegleid (el viejo). Ta kinnitab, et \u201cuus Alfil\u201d jookseb n\u00fc\u00fcd \u00fcle diagonaali, neelates sisuliselt algselt Alfonso \u201cKrokodillile\u201d m\u00e4\u00e4ratud liikumise.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

            \n\t\t\t\t
            \n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

            Alferzast Dama(daam) ja Reina (kuninganna).<\/b><\/h3>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
            \n\t\t\t\t
            \n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
            \n\t\t\t\t
            \n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

            Kuigi t\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse m\u00f5lemat terminit, t\u00e4histab valik \u201cdama\u201d ja \u201creina\u201d vahel hispaania malekirjanduses \u00fcleminekut keskaegsest m\u00e4ngust t\u00e4nap\u00e4eva malele ja peegeldab pikaajalist p\u00fc\u00fcdlust v\u00e4ltida keelelist segadust.<\/p>\n\n

            1. Esimene kirjanduslik ilmumine: Reina\u201c<\/b><\/h3>\n

            \u00dcldises kirjanduslikus m\u00f5ttes ilmus termin \u201creina\u201d (kuninganna) hispaania keele malepoeesias juba ammu enne seda, kui sellest sai selle m\u00e4ngufiguuri standardne nimetus.<\/p>\n\n

              \n \t
            • \n

              11. sajand (Shegal):<\/span><\/b> Hispaania rabi \u201c<\/span>Abraham ibn Ezra\u201d<\/span> kirjutas 11. sajandi l\u00f5pus luuletuse, milles mainitakse seda t\u00fckki kui \u201c<\/span>Shegal\u201d<\/span> (heebrea keeles kuninganna).<\/span><\/p>\n\n

              <\/div><\/li>\n \t
            • \n

              Keskaegne romantika:<\/b> Jacobus de Cessolise moraalitr\u00fckiste m\u00f5jul nimetati seda teost sageli \u2019<\/span>regina\u201d<\/span> ladina keeles ja \u201c<\/span>reina<\/span>\u201c<\/span><\/b> varajases romaani keeles, kuigi see liikus endiselt n\u00f5rga, \u00fche ruudu diagonaalse liikumisega \u201c<\/span>Alferza<\/span>\u201c<\/span><\/b>.<\/span><\/p>\n\n

              <\/div><\/li>\n<\/ul>\n

              2. Esimesed kaasaegsed k\u00e4sitlused: \u201cDama\u201d kui standard<\/b><\/h3>\n

              Kui 15. sajandi l\u00f5pus muutusid reeglid, et luua v\u00f5imas \u201cpiiramatu\u201d t\u00fckk, mida me t\u00e4na teame, oli hispaania traktaatides eelistatud termin tegelikult \u201cDama\u201d, mitte \"Reina\".<\/p>\n\n

                \n \t
              • \n

                Libre dels jochs partits dels schacs (1495):<\/span><\/b> Seda Valencias Francesc Vicenti kirjutatud raamatut peetakse esimeseks tr\u00fckitud raamatuks kaasaegse male kohta.<\/span> See keskendus \u201cDama\u201c<\/b> (Lady) ja talle omistatakse \u201cuute\u201d liikumisreeglite standardiseerimine.<\/p>\n

                Repetici\u00f3n de Amores y Arte de Ajedrez (1497):<\/span><\/b> Luis Ram\u00edrez de Lucena kasutas selges\u00f5naliselt terminit \u201cDama\u201c, et m\u00e4\u00e4ratleda kaasaegset m\u00e4ngu (de la dama). Ta kasutas harva s\u00f5na \u201cReina\u201d, sest seda m\u00e4ngu nimetati sageli \u201cDaamade maleks\u201d (mida sageli seostatakse Kastiilia kuninganna Isabella I-ga).<\/span><\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n

                3. Kui \u201cReina\u201d muutus sagedaseks alternatiiviks<\/b><\/h3>\n

                \u00dcleminek \u201cReinale\u201d Hispaania peavoolu malekirjanduses hakkas sagedamini toimuma 16. sajandil, kui m\u00e4ng v\u00e4ljus oma esialgsest \u201creformiperioodist\u201d.<\/p>\n\n

                  \n \t
                • \n

                  Ruy L\u00f3pez de Segura (1561):<\/b> Oma p\u00f5hiteoses \u201cLibro de la Invenci\u00f3n Liberal y Arte del Juego del Axedrez\u201d kasutas Ruy L\u00f3pez m\u00f5lemat terminit, kuigi \u201cDama\u201c<\/b> j\u00e4i strateegilistes kirjeldustes tehniliselt domineerivaks.<\/p>\n<\/li>\n \t

                • \n

                  R-konflikt:<\/b> Peamine p\u00f5hjus, miks \u201cReina\u201d ei ole kunagi t\u00e4ielikult asendanud \u201cDama\u201d s\u00f5nu maletehnilises kirjanduses, on malenotatsioon. Hispaania notatsioonis kasutatakse \u201cRey\u201d (kuningas) t\u00e4hte \u201cR\u201c. Segaduse v\u00e4ltimiseks on kuningannale m\u00e4\u00e4ratud t\u00e4ht \u201cD\u201c, mis t\u00e4histab \u201cDama\u201d.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                  Spanish chess piece evolution from historical chess (acedrex) toward modern chess (ajedrez) 1. The Linguistic Shift: From X to J The difference between Acedrex and Ajedrez illustrates the phonetic evolution of the Spanish language as it sought to adapt the original Arabic name for the game: Acedrex (The 13th Century):\u00a0This is the primary spelling used […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":743,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-756","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/shatranj.art\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/756","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/shatranj.art\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/shatranj.art\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/shatranj.art\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/shatranj.art\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=756"}],"version-history":[{"count":53,"href":"https:\/\/shatranj.art\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/756\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1883,"href":"https:\/\/shatranj.art\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/756\/revisions\/1883"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/shatranj.art\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/743"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/shatranj.art\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=756"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}